küsimustik küsib meie korruptsiooni vastase poliitika kohta, mis on hea vastus

Neli alamküsimust ühe sildiga

Korruptioonidevastane poliitika esineb küsimustikes tavaliselt mitte ühe küsimusena, vaid klastrina. Neli varianti esinevad kordumatult: kas ettevõttel on poliitika altkäemaksu ja korruptsiooni vastu, kas ettevõte on viimase viie aasta jooksul süüdi mõistetud, kas on sisemised teatamiskanalid, ja kas on olemas protseduur huvide konfliktide jaoks. Need on neli eraldiseisvat jah/ei-küsimust, igaühel oma tõendusmaterjal, isegi kui teie klient neid "ehtsuse" või "vastavuse" pealkirja all kokku võtab. Pange need siis oma keti-dossiees eraldi, vastasel juhul tekib probleem niipea, kui klient nendest neljast kolme esitab ja neljanda välja jätab.

Esimese küsimuse tõendusmaterjal on poliitikadokument ise, allkirjastatud või kuupäevaga. Kui te seda ei oma, siis on "ei" õige vastus — kavatsus või kontseptsioon-käitumisjuhend pole poliitika. Täpselt seda, mida teie klient sellisel poliitikalt ootab, on väljatöötatud lehel korruptioonidevastase poliitika tähenduse kohta. Verdsiumküsimus on faktopõhine: vertsiumit pole tähendab "ei", ja selle täidate ilma selgituseta — vt verdsiumküsimuse selgitust kui teil on kahtlus, kas kompromiss või tehing kuulub siia. Teatamiskanal on sageli sama vilepuhujate regulatsioon, mida küsitakse ka eraldi; kui olete selle juba käesoleval hetkel fikseerinud vilepuhujaküsimuse jaoks, siis taaskasutage sama tõendusmaterjali siin. Huvide konflikti küsimus on kõige sagedamini alavarustatud MKB-dossiees, kuna selleks eraldi protseduurid harva eksisteerivad peale üldise korruptioonidevastase poliitika.

VSME-baasmoodul klassifitseerimise allikana

See neljaosalus järgib EFRAG VSME-standardi baasmoodulit, mis käsitleb korruptsiooni eraldi teemana kõrvuti vilepuhujate ja huvide konfliktidega — sellepärast küsitlevad otsustavad osapooled need eraldi, isegi kui teie arusaam neid kokku kuuluvat. CSRD (Direktiiv (EU) 2022/2464) on põhjus, miks suuremad kliendid seda teavet struktureeritud kujul oma tarnijatelt koguvad: nad peavad selle üle aruandeid esitama ja teie pakute komponente. Verdsiumküsimuse puhul mängib rolle ka rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seadusest (AML/KYT) tulenev klientuuriuurine, mis selgitab, miks pangad selle küsimuse sageli pisut teistmoodi sõnastavad kui jätkusuutlikkusportaalid.