küsimustik küsib, kas meil on olnud küberohtude juhtum möödunud aastatel

Intsidendi küsimus käsitleb fakte, mitte mainega puudutust

Küsimus, kas teil viimastel aastatel küberoht leidis aset, nõuab faktiliku vastuse: jah või ei, ja jah korral tavaliselt lühikest selgitust sündmuse olemuse, mõju ja lahendamise kohta. Hästi ega halvasti vastust pole — "jah" korralikult lahendamise korral on paljude klientide jaoks usaldusväärsem kui põhjendamata "ei" tarnija juures, kes ei saa rohkem oma turvalisusest näidata. Põhiasi on: kas saad vastuse kinnitada?

Kui intsident oli, siis tõendmaterjal ei ole ise intsident, vaid selle lahendamine: kas teatati, uuriti ja järgiti fikseeritud protseduuri järgi? See on täpselt see, mida turvalisusincidendi käsitlemise menetlusest küsib, ja kliendid kombineerivad seda küsimust sageli nende kahega. Kui intsidenti ei olnud, siis "ei" on vastus, võimalusel viitega avastamisabinõudele, mis seda tõendavad — vt protsess haavatavuste tuvastamiseks ja parandamiseks. Ilma intsidendi registri või logita on "ei" endiselt kehtiv vastus, kuid siis ilma aluseks oleva tõendmaterjaalita; selle asemel, et väljamõelda puuduvat tõendit, võid selle mainida selgituses.

Miks see kümne abinõu hulka kuulub

Intsidendi lahendamine ("incident handling") on üks kümmnest konkreetsest abinõust, mida NIS2 direktiivi (Direktiiv (EU) 2022/2555) artikli 21 lõike 2 nimetab üksuse turvalisuspoliitika osana. Hollandi transponeering küberohtude seaduse kaudu — mis astub jõusse 15. augustil 2026 — kordab sama nõuet üksustele, mis selle seaduse alla kuuluvad. Praktiliselt on küsimus varasematest intsidentidest tihti kaudne test, kas organisatsioonil on intsidendi protsess, mitte ainult intsidendi enda kohta. Kes rakendab ISO/IEC 27001, tunneb sama teemat Lisas A jaotises "information security incident management" juhitavate abinõude all.