kas peaksin mineviku aasta turvainsidendi teatama küsimustikus

Vana juhtum kuulub tavaliselt küll vastusesse

Jah, enamikul juhtudel teatad sa ka nüüd eelmise aasta juhtumist, kui küsimuses olevas nimekirjas pole selgesõnaliselt piiratud mingit ajaperioodi. Küsimustikud küsivad tavaliselt üldisest olukorrast: kas juhtum aset leidis ja kuidas sellega toimetati. Väike eelmise aasta juhtum kuulub selle alla, ka kui see on vahepeal lahendatud ja enam tagajärgi ei tekita. Kui küsimuses on ajaperiood — "möödunud kaksteist kuud" või "käesolev kalendriaasta" — siis see on määrav ja sa võtad arvesse ainult seda, mis sellesse perioodi jääb.

Tihti on olulisem juhtumi enda kohta see, kuidas sa sellele reageerisid. Klient, kes juhtumite kohta küsib, tahab tegelikult teada, kas selle taga on protsess: kas see avastati, kas see lahendati, kas sellest õpiti. See on kooskõlas turvajuhuste käsitlemise protseduuriga. Kui sul on selline protseduur ja seda järgiti, siis pole väike eelmise aasta juhtum probleemiks teatamisel — see näitab pigem, et protsess toimib. Kui kahtled, kas üksikasid on tundlik jagada, kasuta siis vastusse kuuluvat konfidentsiaalsusnuppu selle asemel, et vastust ennast muuta.

Miks see erineb Küberriskide seaduse teatamiskohustusest

Küsimustikus olev küsimus erineb sellest, kas teatada turvajuhust järelevalveasutusele. NIS2 direktiivi artikli 21 lõike 2 nimetatakse juhtumitega toimetulekut direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate üksuste jaoks ühe kümnest kohustuslikust meetmest; Küberriskide seadus rakendab seda Neterikute transpositsioonina, koos teatamiskohustusega pädevale asutusele. See, kas teatamiskohustus kehtib ettevõttele, sõltub sellest, kas see ise direktiivi kohaldamisalasse kuulub — seda saab kontrollida küsimuse alusel, kas ettevõte kuulub NIS2 direktiivi kohaldamisalasse. Klientide küsimustikus olev küsimus on sellest eraldi: see ei küsi seadusest tulenevat teatamist, vaid läbipaistvust kliendi ees selle kohta, kui küps on juhtumite käsitlemise protsess.